Atmosfääripäev 2012

Atmosfääripäev

Eesti Füüsika Selts ja GLOBE Eesti käivitasid keskkonnaprojekti üldhariduskoolides Eesti õhusaaste mõõtmiseks ja uurimiseks, millega on liitunud ka Vormsi Lasteaed-Põhikool. Programmi raames mõõdame NO2, O3, NH3, SO2 ja tahma sisaldust õhus kõigil aastaaegadel.

Eesmärgiks on teada saada:
* kui palju intensiivne põllumajandus, heitvesi ja jääkmuda pikaajalise keskmisena kohalikku õhku saastab (NH3);
* kuidas levib ning muundub linna- ja maanteesaaste (tahm, NO2, O3);
* kui märgatavad on väävlirikaste kütuste põletamise tagajärjed kohalikus ja laiemas mastaabis (tahm, SO2);
* kuidas põletamine eramajades võib mõjutada kohalikku õhku ( tahm, NO2 );
* saastetasemed erinevates kohtades (k.a. Prantsusmaal) ja lokaalse ja kaugkande osakaal (tahm).(www.globe.ee)

Antud projekti raames külastas Vormsi kooli 16. jaanuaril Teadusbuss, kes korraldas nii õpilastele kui ka õpetajatele atmosfääripäeva. Kuna kool hakkab kohe mõõtma atmosfääris leiduvaid heitgaase, siis olid kõik katsed seotud nende samade õhus leiduvate gaasidega. Teadusteater, mille viis läbi GLOBE Eesti koordinaator Kaido Reivelt, algas lihtsate katsetega, mida ka kodus saaks hiljem järgi proovida. Näiteks küsis Kaido, kuidas saada üks väike õhupall plastpudeli avast sisse minna ilma, et see katki läheks. Lahendus peitub õhurõhkude erinevuses, milleks oli vaja pudelisse visata üks põlev tikk ja kohe seejärel õhupall pudeliavast läbi toppida ja edasi liikus see juba ise ludinal pudeli sisse. Palju elevust tekitasid katsed, mis lõppesid pauguga. Neist viimane, millele kaasnes valgusefekt ja leegid, oli nii võimas, et pani koheselt tööle kooli signalistatsioonihäire. Pärast seda viimast pauku küsis Kaido, kas keegi särtsu ka soovib saada, kuid ükski käsi ei tõusnud, sest võib-olla viimane pauk ehmatas veidi õpilasi. Põnev oli ka siis jälgida, kuidas kolm hulljulget õpetajat (õp. Anne, Katrin ja Age) otsustasid katses ikkagi osaleda. Kaido laadis isetehtud batarei, millest pidi esimesena õp. Anne kinni võtma. Kui ta seda viimaks tegi, selgus et pudelsit ei tulnudki „särtsu”, sest efekt toimub alles siis, kui on tekitatud suletud ahel - antud juhul siis inimketi näol. Kui siis lõpuks ahela viimane lüli – loengupidaja Eva-Stina Kerner, pudelist kinni võttis, moodustases nii kinnise ahela, oli kuulda saalis valje kiljatusi „särtsusaanutelt” ning muidugi pani see naerma kogu ülejäänud saali. Pärast seda näitas Kaido meile välku, tekitades ruumi palju omapärase lõhnaga gaasi - osooni.

Pärast katseid ja söögipausi toimus loeng teemal „Atmosfääri saastegaasid”, mille viis läbi Eva-Stina Kerner. Tundus, et atmosfääripäev läks korda, sest hiljem vahetundides toimus suur muljete vahetamine teadusteatris nähtu üle.