Lasteaia õppekava

Eessõna

Vormsi lasteaed asub nii ajaloolis - kultuuriliselt kui looduslikult Eestimaa ühes huvitavamas paigas, Lääne-Eesti väikesaarel, kus sajandeid on asunud eripärane rannarootslaste kogukond. Siinset rahvast on iseloomustanud väga loodushoidlik ja naturaalmajanduslik eluviis. Siin tunti hästi laeva- ja paadiehituskunsti, mehed käisid merel, püüdsid kala ja küttisid hülgeid, naised hoidsid kodu, valmistasid riideid ja tegid põllutöid. Kuigi olude sunnil lahkusid saare põlisasukad oma kodusaarelt, on siiani säilinud saareinimesele iseloomulik looduslähedus. Puhas õhk, meri, mets ja inimeste looduslähedus on saare suurim rikkus, mis köidab üha rohkem nii oma kui võõraid inimesi selles rutakas ja linnastuvas maailmas.

Lähtudes Koolieelsete lasteasutuste riiklikust õppekavast, meie lastest, meid ümbritsevast mõjukeskkonnast ning praktilistest töökogemustest valmis meie lasteaia õppekava, mis väärtustab kohalikku kultuurilist ja looduslikku eripära ning loob saarel kasvavale lapsele võimalikult koduse, soodsa arengu- ja kasvukeskkonna, et toetada Vormsi lasteaia lõpetaja valmisolekut eluks ja õppimiseks.

Käesolev õppekava on Vormsi lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Õppekava on võimalikult lahti kirjutatud ja põhjendatud. Õppekavast saab vastused küsimusele, mida me teeme ja miks me nii teeme. Peame tähtsaks, et dokumendi sisu oleks arusaadav ka lapsevanemale kui lasteaia kõige olulisemale partnerile – üksnes ühtne arusaam ja toimiv koostöö kindlustab lapse eduka arengu.

MISSIOON

Vormsi lasteaed on kvaliteetset alusharidust andev, loodusharidust väärtustav ja kohalikku kultuuripärandit edasikandev lasteasutus.

VISIOON

Vormsi lasteaed on mitmekesiseid arenemisvõimalusi pakkuv, traditsioone hoidev, keskkonnateadlik lasteasutus, kus väärtustatakse looduslähedust ja lapse loovust.

ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID

Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärk
Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös, toetades lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille baasil kujuneb lapsel:
• terviklik ja positiivne minapilt;
• ümbritseva keskkonna mõistmine;
• eetiline käitumine ja algatusvõime;
• esmased tööharjumused ja enesega toimetulek;
• kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest;
• mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Kehaline areng
• Tervise säilimine ja tugevdamine.
• Kehaline aktiivsus ja tervislikud eluviisid.
• Peenmotoorika maksimaalne areng.
• Mitmekesised liikumisvõimalused.

Vaimne areng
• Loovus, avatus, seoste leidmise oskus.
• Arenenud kõne – mõistmine ja väljendusoskus.
• Hea mälu ja arenenud mõtlemine.
• Aktiivne ja loov eneseväljendamine erineval viisil.

Sotsiaalne areng
• Sotsiaalne tundlikkus
- oma emotsioonide tundmine ja nendega toimetulek;
- enda motiveerimine;
- teise tunnete mõistmine;
- suhete sõlmimine ja sõprade leidmine.
• Positiivne ellusuhtumine ja koostöövalmidus.
• Vastutus- ja otsustusvõime.
• Turvatunne ja eduelamus.

Eetiline ja emotsionaalne areng
• Õiged käitumisnormid ja väärtushinnangud.
• Huvi ja hooliv suhtumine oma kodu, oma pere ja Eestimaa vastu.
• Huvi ja hooliv suhtumine Vormsi, selle looduse ja kultuuripärandi vastu.
• Austav suhtumine esivanematesse ja traditsioonidesse.
• Ilu nägemine ja selle hoidmine.
• Huvi erinevate kunstiliikide vastu, julgus end nende kaudu väljendada.

Vormsi lasteaia eesmärk:
Vormsi lasteaia õppekava läbinud laps on kodukohast hooliv, keskkonna- ja terviseteadlik, loov , enesekindel ja kooliküps väike vormsilane.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

LASTEAIA LIIK JA ERIPÄRA

Vormsi lasteaed on Vormsi Lasteaed – Põhikooli liitrühm.

Asukoht: Hullo küla, Vormsi vald, 91301 Läänemaa Telefon: 47 29 379 E-aadress: lasteaed@vormsi.ee Kodulehekülg: www.edu.vormsi.ee

Vormsi väike, värviküllane ja kodune lasteaed on ühe liitrühmaga, 2-7- aastastele lastele.
Lasteaed töötab 9 tundi (7.30 – 16.30). Lasteaia rühmas töötab korraga kaks inimest, õpetaja (kokku 1,5 kohta) ja õpetaja abi (kokku 1,0 kohta).
1,0 kohaga õpetaja täidab lisaülesannetena ka lasteaia õppealajuhataja kohustusi, kes koordineerib lasteaia õppe- ja kasvatustegevust, varustab rühma õppevahenditega.

Loodus ja kultuurilugu

Saare kaunis loodus ja kohalik kultuuritaust omab lasteaiaelus ja õppe-kasvatustöö korraldamisel keskset rolli, mis muudab meie lasteaia omanäoliseks ja teistest eristuvaks haridusasutuseks.Aastasadu on Vormsi inimese elukeskkonda mõjutanud loodus. Metsast saadi kütet, ehitusmaterjali, samuti lisa toidulauale, meri andis tööd ja oli ühendusteeks nii Mandri-Eesti kui välismaailmaga. Kõik eluks tarvilik kasvatati või valmistati kohapeal. Taas on ausse tõusnud maalähedane ja loodussõbralik eluviis. Et loodusega sõbraks saada, tuleb teda õppida tundma – ise avastades (vaadates, kuulates, nuusutades, katsudes ja uurides). Eriti loomulik on see varases lapseeas.
Vormsi saarega on seotud kaks väljapaistvat ja edumeelset koolmeistrit – Konstantin Kreek ja Jaan Spuhl-Rotalia. Juba 19. saj. lõpus rakendasid nad oma õpetajatöös kodulooalaseid materjale, mille kaudu süvendasid lastes armastust lähema koduümbruse ja looduse vastu. Mõlemad olid pühendunud aiandushuvilised, kes panid saarel aluse kooliaia pidamise traditsioonile.

Mänguväljak Mini-Vormsi
Juba uue mänguväljaku planeerimisel ja ehitamisel (2002) on võetud aluseks saarele iseloomulikke elemente tema aja- ja kultuuriloost: restaureeriti ja kohandati liulaskmiseks vana paat, 8-kujulise kruusatee ääres näitab suunda viidapost külade rootsipäraste nimedega. Paadi ja tee vahel püüab pilku saartel tuntud ja siingi omal ajal laialt levinud pukktuulik. Esimeste saareasukate mälestuseks on püstitatud kiviaiaga piiratud püstkoda koos väikese lõkkeasemega. Suure kuuse kõrval asub traditsiooniline rootsipunane Põnni talu. Saarel paiknevaid erinevaid torne (tuletornid, piirivalve- ja linnuvaatlustornid) sümboliseerib laste ronimistorn koos kiikedega, laste liivakast meenutab paadinina...
Mini-Vormsi män guväljaku ehitamisel kasutati ainult kohalikust loodusest pärit materjali.

Õppe- ja kasvatustöö
Lasteaia õppe- ja kasvatustöö on tihedalt seotud saare looduse ja kodukohaga. Lasteaia nädala juhatab sisse õppe - ja kasvatustöö valdkond Mina ja keskkond, millest kasvab välja nädala teema. Õpitava omandamine toimub suures osas läbi lapse meelepärase tegevuse – joonistamise. Iga laps saab ise olla oma töölehe autoriks ning kasutada vabadust ja loovust teema mõistmisel ja kujutamisel.
Lasteaial on välja töötatud oma metoodika laste lugema ja kirjutama õpetamiseks – koolieelikud omandavad lugemis- ja kirjutamistarkusi endale ise aabitsat tehes. Igal õppeaastal valmib (5-7a. lastega) traditsiooniline teema-aabits (kodust, talust, keskkonnast, metsast, tervisest jne). Näiteks kodukohta tutvustab Vormsi aabits, kus tähestikulises järjekorras leidub killukesi saare ajaloost, legendidest, loodusest, olulisematest objektidest, asutustest, küladest. Lapse oma aabitsa tegemine kujutab endast tervet õppeaastat läbivat lõimitud õpikäsitust emakeelest, matemaatikast, ümbritsevast keskkonnast ja kunstist ning millega on seotud kogu õppeaasta temaatika.
Suure osa õuesoleku ajast veedame lood use keskel ja oma loodusrajal, mis võimaldab LOODUST ehedalt tunnetada – uurida, vaadata, kuulata, nuusutada, katsuda, maitsta.

ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED

Õppe- ja kasvatustegevus toimub terve lasteaia lahtioleku aja jooksul erinevate tegevuste kaudu nagu mäng, vabategevus, organiseeritud õppetegevus, rutiinsed igapäevased toimingud.
Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõteteks on:
• lapse individuaalsuse arvestamine ja tema arengupotentsiaali rahuldamine;
• lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
• lapse loovuse toetamine;
• mängu ja mängulise tegevuse kaudu õppimine;
• humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
• lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
• turvatunde ja eduelamuse tagamine;
• üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
• kodu ja lasteasutuse koostöö väärtustamine;
• eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ja teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Koolieelses eas lapse põhitegevus on mäng. Päevakavas on kõige enam aega kavandatud mängule.
Mängu kaudu omandab ja kinnistab laps uusi teadmisi, oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema ja lahendama probleeme, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.
Mänguoskus on kõigi oskuste, samuti õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

ÕPIKÄSITUS

Õppimine on järjepidev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes ja nendevahelistes seostes.
Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, joonistamise, harjutamise jms. kaudu. Õppe- ja kasvatustegevust korraldades arvestatakse laste arengulist, soolist, vanuselist eripära. Laps on õppe- ja kasvatustegevuse aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last julgustatakse tegema valikuid ja tehtut analüüsima.

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
• kavandada oma tegevust ja teha valikuid;
• seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
• kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ning tegevustes;
• arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
• hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
• tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning toime tulla ebaõnnestumistega.

Edukalt toimiva õppe- ja kasvatustöö võtmeks on meile märksõnad:
1. rütm
2. tunnetusprotsessid
3. meeled
4. loovus ja joonistamine
5. tasakaal

RÜTM
Maailm, kus me elame, on pidevas rütmilises liikumises. Kõik eluavaldused on omavahelises rütmilises seoses. Samuti allume eluseadustele, kus valitseb kindel rütmiline kord. Eriti tähtis on tormiliselt areneva lapse jaoks rütmiline ja kindel elukorraldus (päevakava, kavandatud õppetegevus ja selle ülesehitus, sh aabitsa-projekt). Tuleb arvestada, et eelkooliealine laps elab rütmimälu faasis ja seni, kuni lapse keha intensiivselt kasvab, vajab ta kordusi. Rütm on väga tihedalt seotud ka muusika ja liikumisega, mis täidab üsna olulise osa lapse päevast, mis lisaks aitab suurendada lapse õpivõimet.                                                                                Vormsi lasteaias arvestatakse rütmilisust nii päevakava, lasteaia tegevuskava kui nädalaplaani koostamisel, samuti igapäevaelu korraldamisel.

TUNNETUSPROTSESSID
Arengupsühholoogiliselt on inimese elus määravad esimesed kümme eluaastat, mil eelisarengus on tunnetusprotsessid - aistingud, tajud, kujutlused, fanataasia, mälu ja mõtlemine. Lapsepõlv on aktiivse kogemise, otsimise, samastumise ja tõlgendamise aeg, mil pannakse alus lapse edasisele arengule ning on vundamendiks koolis tehtavale. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevus on üles ehitatud selliselt, et erinevad tegevused toetaksid just tunnetusprotsesside arengut. Siit edasi kujunevad lapse üldarengu baasil kolm esimest õpioskust :
* lugemine
* kirjutamine
* arvutamine

MEELED
Välismaailma tunnetamine algab eri meelte koostööst. Mida mitmekesisem see on, seda tõepärasem on ka tunnetus ja seda kindlam õppeprotsessi tulemuslikkus.
- Nägemismeel – nägemise normaalne areng loob eeldused ka mõtlemise arenguks. Nägemisteravust aitavad arendada tegevused, kus laps peab jälgima, eriti hea on joonistamine ja igasugune käeline tegevus.
- Kuulmismeel – samuti oluline lüli inimese kõrgema närvitegevuse protsessis. Arengupsühholoogiliselt on kuulmine mõtlemise kõrval ka kõne ja õigekirja aluseks kirjutamisel. Laste kuulmise arendamisel on suur tähtsus laulul, samuti tekstil, mida laps kuuleb.
- Kompimine – sisaldab naha tundlikkuse erinevaid liike (surve, puudutus jne). Kompimise juures on eriline roll käel, eriti sõrmedel. Kompimine koos nägemise, sõnalise selgituse ja praktilise kogemusega kindlustab lapse arengus maksimaaltulemuse.

LOOVUS JA JOONISTAMINE
Meie lasteaia nii kavandatud kui vabategevustes omab väga olulist rolli joonistamine kui asendamatu lapse käelise arengu soodustaja, emotsionaalne, lastele meelepärane ja mitmekülgselt arendav tegevus, sest
• laps joonistab ilma sunnita, talle meeldib joonistada;
• laps on aus ja loomulik, tal puuduvad eelarvamused;
• areneb nägemismälu ja fantaasia;
• areneb käe koordinatsioon, kooskõlastatud käe ja silma koostöö;
• lapsel on suurepärane iseseisev ja erk kunstimeel;
• laps harjub detaile märkama, kavandatavat realiseerima;
• joonistamine ja värvimine nõuab kannatlikkust ja korrektsust;
• aitab kaasa tähelepanuvõime suurenemisele;
• nõuab eneseväljendusjulgust;
• soodustab saadud teadmiste ja oskuste kasutamist;
• ergutab üksikute psüühiliste protsesside arengut;
• laps saab ellu kaasa hinnalise “kroonika” oma lapsepõlvest;
• laps harjub iseseisvalt mõtlema, iseseisvalt oma mõtteid teostama.

Lisaks loovale joonistamisele on lastel võimalus vabal ajal improviseerida ja musitseerida erinevatel lastepillidel ja seeläbi oma tundeid muusikas väljendada. Hindame kõrgelt laste omaloomingut nii tantsude, muusikapalade kui laulude loomisel. Igal peol esinetakse mõne omaloomingulise etteastega.

TASAKAAL
Looduses peab valitsema tasakaal, inimese vaim ja füüsis peavad olema tasakaalus. Samuti vajab intensiivselt kasvav ja arenev laps tasakaalustatud kasvukeskkonda, kus valitseb
• Tasakaal vabaduse ja distsipliini vahel – peab olema piisavalt valikuvõimalusi, kuid tuleb alluda ka rutiinile ning kindlatele reeglitele.
• Tasakaal liikumise ja vaikse keskendumise vahel – liikumine vaheldugu rahu ja keskendumist nõudvate tegevustega (kuulamine, arutlemine, joonistamine jm käeline tegevus).
• Tasakaal tegutsemise ja vastutamise vahel – lapsel on õigus valida temale sobiv mäng, vahendid selleks, kuid kaasneb ka kohustus asju heaperemehelikult kasutada ja pärast mängu kokku panna.
• Tasakaal kõrvalise abi ja iseseisvuse vahel – võimaldada lapsel ise toime tulla ja hakkama saada, abi antagu siis, kui laps objektiivsetel põhjustel iseseisvalt hakkama ei saa.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMINE

Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31 augustini. Suvekuude õppe- ja kasvatustegevus toimub vabamas vormis, peaasjalikult läbi mängu, kinnistatakse aasta jooksul omandatut ja sotsiaalseid oskusi. Tegevuste kavandajateks on lapsed ise.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine tugineb rühma päevakavale, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevused.
Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel esitatakse
* õppeaasta eesmärgid aastaplaanis;
* nädala eesmärgid nädalaplaanis koos temaatika, õppesisu ja tegevustega.

Teadmiste, oskuste ja vilumuste kujunemisel peame oluliseks lõimitud, üldõpetuslikku käsitlusviisi:
• õpetuse tuumaks on kodulugu;
• koduloo teemad tulenevad kodukoha elust ja loodusest kooskõlas aastaaegade vaheldumisega;
• kõik õpetusalad on seotud üheks tervikuks.
Meie käsituses läheneme nädala (koduloolisele) teemale iga päev erineva valdkonna vaatenurgast, milles nn põhivaldkond on läbi põimunud teiste valdkondadega.
Üheks meie oluliseks ülesandeks on laste ettevalmistamine kooliks, et liitrühma lõpetanud lapsed oleksid valmis sujuvaks üleminekuks lasteaiast kooli, omades ettekujutust koolitunnist ja distsipliinist. Igal kevadel külastavad lasteaia lõpetajad koolitundi ja osalevad aktiivselt tunnitöös koos tulevaste klassikaaslastega.

LIITRÜHMA TÖÖ KORRALDUS

Liitrühm on keskkond, kus laps sotsialiseerub endaealiste, endast nooremate ja vanemate kaaslaste seltsis.
Eri vanusega laste rühmas õpivad lapsed loomuliku arengu kaudu, kuna mängimisel ja suhtlemisel nad abistavad ja täiendavad üksteist. Vanemad lapsed saavad aidata nooremaid, nooremad omakorda õpivad ja arenevad vanemate laste kõrval enam ja kiiremini kui omavanuste seas, sest lapse kõige parem õpetaja on temast targem/vanem laps. Liitrühmas õpitakse arvestama rühma ja individuaalseid vajadusi.
• Sõimealised lapsed (2-3) – kõige tähtsam luua stressivaba ja arendav keskkond – pakkuda võimalusi individuaalseks suhtlemiseks ja mängimiseks, eriti esemeliseks ja käeliseks tegevuseks, mis on sel vanuseperioodil tema juhttegevus ning valmistab last ette järgmiseks arenguetapiks. Käsi on mõtlemise tööriist!
• Koolieelikud (4-7a) – osalevad ühises kavandatud õppetegevuses.

Päevane kavandatud õppetegevus koosneb kahest osast:
1. osa – haarab lapsed liikumisõpetuse ja muusikaõpetuse kaudu aktiivsesse liikumisse (ca 30 min).
Muusikas ja liikumises osalevad kõik lapsed koos vabatahtlikkuse alusel – kes aktiivselt, kes passiivselt. Vabal ajal on laste kasutuses erinevad muusika- ja liikumisvahendid, mida saab kasutada, kui laps avaldab selleks soovi.
2. osa – suunab lapsed vaimsele tegevusele, mis nõuab nii rahulikku keskendumist, aktiivset arutlemist, mõtlemist kui käelist tegevust – joonistamist.

Töönädala lõpus ehk igal reedel keskendume teemat kokkuvõtvale, ajalises mõttes mahukamale, käelisele tegevusele ehk kleepimisele, voolimisele, meisterdamisele (ca 30-40 min).
Arvestades lapse vanust, valmisolekut ja lasteaiastaaži, osalevad ühises õppetegevuses tavaliselt 4-7aastased lapsed. Harjutusi ja ülesandeid sooritatakse vastavalt oma võimetele, neid ise endale või õpetaja poolt sobivaks kohandades.
Keskendumist ja vaimset pingutust nõudev osa õppetegevusest koosneb arutlevast - analüüsivast osast ja praktilisest e käelisest osast – joonistamisest. Arutelus osalevad kõik, suuremad enamasti aktiivsemalt, nooremad passiivsemalt, olenevalt lapse valmisolekust. Arutelu tulemus leiab kajastamist õpetaja poolt ettevalmistatud või lapse poolt joonistatud/kirjutatud töölehel.
Aktiivsust ja huvi üles näitavad nooremad, või kel oskusi napib (2-4a), värvivad sobival teemal töölehti, mida hakatakse järk-järgult täiendama, kuni tekib lapses soov iseseisvalt joonistada. (Vt. tunnetusprotsesside areng)!
Kui lapsel puudub huvi kavandatud tegevuses osaleda, on hulk vahendeid ja mänguasju, mis toetavad väikelapse eakohast arengut läbi käelise tegevuse.
Kõige tähtsam – turvaline, arengut toetav keskkond sh õiged eakohased kättesaadavad vahendid!

Et lapse põhitegevus on mäng ja mängul on lapse arengus suur tähtsus, siis jätame sellele päevakavas ka kõige enam aega (ca 5,5 tundi). Laps õpib mängides eluks vajalikke oskusi – õpib mängides suhtlema, lahendama vastuolusid ja planeerima, väljendab emotsioone, omandab enese-teenindusoskusi, kujunevad tööharjumused, õpib kasutama saadud teadmisi.
Rühmas leidub igale vanusele eakohaseid mänguasju, võimalusi rollimänguks, üksi ja koos mängimiseks. Riiulitel on piisav valik sobiva vahendi leidmiseks, sama kehtib muusika- ja spordivahendite kasutamiseks. Kuna lapse loomulik liikumistarve on väga suur ja samas last arendav, siis selleks on olemas nii ruum kui vahendid (pallid, hüppepallid, rõngad, batuut jt). Liikudes õpib laps valitsema oma keha, areneb suunataju ja tasakaalutunnetus, kuid voolib ka keelelisi võimeid.
Kehtib põhimõte – ise valid, ise mängid, ise paned tagasi!
Õpetaja jälgib ja suunab lapse arenemist ning loob võimalikult arengusoodsa keskkonna, st tekitab lapses huvi teda arendavate tegevuste vastu ning võimaldab vahendite kättesaadavuse.

LAPSE KOHANEMINE LASTEAIAS

Ilma sündinud väike inimlaps on abitu ja vajab oma ema jäägitut pühendumist. Väikelaps on kui maailma naba, kõik tiirleb ümber tema, vanema ülesanne on olla tema jaoks alati olemas, et saaks tekkida baasusaldus ehk teadmine, et seda maailma võib usaldada.

Laps on valmis emast eemalduma alles eneseteadvuse tekkides, st 1,5-2 - aastaselt, mis annab märku lapse valmisolekust lastekollektiiviga liitumiseks.

Lasteaeda tulek on oluline muutus nii pere kui lapse jaoks. Laps satub uude keskkonda, kus kohtub võõraste täiskasvanute ja lastega ning peab saama hakkama ilma emata. Perest lahusolek ja uued suhted ei pruugi alati lapse jaoks lihtsalt sujuda, sest see on temale täiesti uus kogemus. Kohanemise kulg sõltub lapse ja täiskasvanute valmisolekust ning tahtest. Kohanemine saab lapse jaoks olema raske, kui lasteaia ja kodu arusaamad uneajast, mängimisest, söömisest ning õuesolekust on erinevad. Olulised kohanemise mõjutajad on lapse arengu iseärasused ja tervis. Kohanemisele aitab kaasa järkjärguline harjutamine uudse olukorraga, algul koos lapsevanemaga, hiljem iseseisvalt lühendatud lasteaiapäevaga.
Lapse kohanemise kulgu saab hinnata tema käitumisreaktsioonide ja kohanemisperioodi pikkuse põhjal.

Lapse kohanemisreaktsioonid
• Emotsionaalne seisund – rõõmus, lõbus meel / nutt ja rahulolematus.
• Sotsiaalsed kontaktid – positiivsed st. leiab kiiresti sõpru, mängib rühmakaaslastega / negatiivsed st. tahab sülle, hoiab mängudest ja rühmakaaslastest kõrvale, on kurb / vaenulik, agressiivne, segab teiste mängu.
• Uni – sügav ja rahulik, uinub kiiresti / uinub rahutult lühikeseks ajaks / nuuksub ega jää magama.
• Isu – väga hea, / sööb meeleldi või valib / ilmutab vastumeelsust toidu vastu.

Lapse kohanemisperioodi pikkus
• Kerge kohanemine – muutused normaliseeruvad 10-15 päeva jooksul. Lapse ebakindlus ei kesta kaua.
• Keskmine kohanemine – kohanemine võib kesta kuni üks kuu. Laps võib kergelt haigestuda, kuid haigus kulgeb ilma tüsistusteta.
• Raske kohanemine – võib kesta 2- 6 kuud. Laps sageli haige, ilmnevad muutused käitumises, mõni ei pruugi kohanedagi.

Kohanemist toetab:
• ühtne rütm kodus ja lasteaias;
• lapse kuulamine ja mõistmine;
• turvalisus – laps teab, mis toimub;
• täiskasvanu sensitiivne, füüsiline lähedus;
• temperamenditüübi märkamine;
• õnnestumise ja kurbuse korral tunnete jagamine, mis annab mõlemale poolele ühtekuuluvustunde.

ERIVAJADUSEGA LAPS

Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduste määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus (Kõrgesaar 2002).
Peale andekuse on ülejäänud erivajadustega laste puhul tegemist arengukahjustusega, mis vajavad asjatundlikku ja kompetentset sekkumist lapse arengu toetamiseks. Väga tähtis on lapse eripära võimalikult varajane märkamine ja adekvaatne kirjeldamine, koostöös spetsialistidega plaani välja- töötamine erivajadusega lapse arengu toetamiseks ja see elluviimiseks.
Varajase sekkumise all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ja teostamist. Varajane sekkumine hõlmab erinevaid tegevusi 0-7 a lapse ja tema perekonnaga ning eeldab tihedat koostööd partnerite (arst, psühholoog, pedagoog, lapsevanem, sotsiaaltöötaja, eripedagoog jt) vahel. Varajane sekkumine võib toimuda olenevalt lapse erivajadustest lühema või pikema aja jooksul nii kodus, lasteaias kui ka kliinikute juures. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda.
Koolis töötab koolipsühholoog, kes aitab (õppeaasta algul) välja selgitada lapsed, kes vajavad tugispetsialistide sekkumist ning koordineerib edasist tegevust erivajadusega lapse arengu ja vajadusel ka pere toetamiseks.

LAPSE ARENGU HINDAMINE

Lapse arengu jälgimise eesmärgiks on muuta nähtavaks lapse
• kasvamine
• arenemine
• õppimine

Arengu hindamine on vajalik, et
• määratleda lapse arengulised saavutused;
• selgitada välja lapse erivajadused, õppimise ja õpetamise eripära;
• aidata lapsel ise enda arengut ja edasiminekut näha ;
• toetada lapse õppimist;
• vajadusel koostada lapsele individuaalne arengukava.

Eelkooliealiste laste arengu hindamine on pidev protsess, kus laste tegevust ja selle tulemusi vaadeldakse, jälgitakse, fikseeritakse ja dokumenteeritakse nende loomulikus keskkonnas. Tulemuslikuks õppe- ja kasvatustegevuseks tuleb lapse arengut tervikuna analüüsida, tulemusi hinnata ja vastavalt sellele edaspidiseks eesmärke püstitada.
Õpetaja jälgib iga lapse kehalist, sotsiaalset, vaimset ja emotsionaalset arengut. Lapse arengu hindamine toimub vaatlusinfo, intervjuude ja laste tööde analüüsi alusel, mille tulemused kantakse (kuude lõikes) lapse arengukaardile. Kogutud info kogutakse lapse arengumappi, mis on lähtealuseks andmete analüüsimisel ja edasise töö planeerimisel, samuti arenguvestluse läbiviimisel.
Kooliminejad sooritavad koolivalmiduse joonistamistesti ja annavad intervjuu.

Arenguvestluse eesmärgid:
• usaldusliku ja mõistva suhte loomine ja hoidmine
• lapse arengu analüüsimine lapsevanema ja õpetaja poolt
• ootuste väljaselgitamine
• arenguvajaduste väljaselgitamine
• lapse igakülgse arengu toetamine
• takistuste tuvastamine
• eesmärkide püstitamine
• tagasiside saamine ja andmine
• kokkulepete sõlmimine
Arenguvestlus protokollitakse, millele kirjutavad alla nii lapsevanem(ad) kui õpetaja.
Traditsiooniliselt saab iga laps õppeaasta lõpupeol pidulikult positiivse, oma pildiga iseloomustuse õppeaasta jooksul saavutatust ja arengulistest edusammudest.

KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA

Hea koostöö lapsevanematega on aluseks laste kohanemisele lasteaias ja turvatunde tekkimisele. Perekonnad on erinevad, seega on oluline olla koostöös kõikide pereliikmetega, kes on lastega lähedastes suhetes. Lasteaed toetab ja abistab perekonda laste kasvatamisel ja õpetamisel, pakub lapsevanematele huvipakkuvat teavet, materjali enesetäiendamiseks. Oluline on kaasata lapsevanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisse.

Lasteavanematega koostöö erinevad vormid:
• Igapäevane vahetu suhtlemine - lapse toomisel ja viimisel.
• Lapsevanemate koosolekud - toimuvad vähemalt kaks korda aastas, sügisel ja kevadel, vajadusel ka sagedamini.
• Oskusteabe vahendamine ja nõustamine - koosolekul, arenguvestlusel või individuaalselt.
• Lasteaia infoleht - ilmub kaks korda aastas, sügisel õppeaastat tutvustava ja kevadel õppeaastat kokkuvõtva informatsiooniga.
• Arenguvestlus - viiakse läbi vähemalt kord aastas.
• Lasteaiaelu kajastav infosein - kirjas laste nimekiri, päeva- ja tegevuskava, samuti menüü. Lasteaias toimunud üritused ja põnevamad hetked igapäevaelust on jäädvustatud ja üles pandud vaatamiseks vanematele, hiljem lasteaia fotoalbumitesse.
• Kirjalik tagasiside - õppeaasta lõpus võetakse tagasiside nii lapsevanematelt kui lastelt, vanematelt rahulolu küsimustikuna, lastelt intervjuu vormis.
• Osalemine ja esinemine lasteaia üritustel.
• Tänukirjaga tänamine - õppeaasta lõpetamise peol.

ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

Vormsi Lasteaed-Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise aluseks on pedagoogilise nõukogu otsused, mis on läbi arutatud hoolekogus.
Õppekava täiendamisel ja uuendamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest.
Õppekava rakendumist analüüsitakse õppeaasta lõpus – arenguvestluse tulemuste, õpetaja eneseanalüüsi, vanemate rahulolu küsitluste põhjal pedagoogilise nõukogu otsusel.
Lasteaia õppekava muudatused kinnitab Vormsi Lasteaed – Põhikooli direktor.

LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED

Mairi Männamaa
Inna Marats
TEISEL ELUAASTAL

Lapse arengus toimuvad tormilised muutused. Kõige silmatorkavamad on need väikelapse kehalises arengus. Ta hakkab üha osavamalt liikuma, jooksma, ronima, hüppama. Areneb käe ja silma koostöö. Teine märgatav muutus on tema kõne kiire edenemine esimestest sõnadest paari-kolmesõnaliste lauseteni. Intellektuaalne ja keeleline areng võimendavad teineteist: keele arenguks on vaja teatud intellektuaalset arengutaset, keeleline areng soodustab aga omakorda vaimset arengut. Suured muutused on sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikult juhul.

Tunnetus- ja õpioskused
• Hangib ümbrusest aktiivselt infot ning loob selle hankimiseks ise uusi võimalusi. Keskkonnast tuleva info hulka tasakaalustab, reguleerib ja organiseerib lapse jaoks täiskasvanu.
• Keskendub lühikeseks ajaks ühele tegevusele, silmatorkavale stiimulile või omadusele; sõnalise suunamise korral on ta püsivam.
• Tegutseb teistega kõrvuti ja osaleb ühistegevuses vahelduvas vormis.
• Mängib teiste lastega lihtsamaid igapäevaseid olukordi ja tegevusi kajastavaid rollivahetusega mänge.
• Loob tegevuse kaudu seoseid kõnega, sõnad ja objektid saavad tema jaoks mõiste tähenduse.
• Suhtleb valdavalt 1-2 sõnaliste lausetega nii mängus kui ka igapäevategevustes peamiselt tuttava täiskasvanuga ning kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid (osutamine, miimika).
• Räägib ja saab aru üksnes sellest, mida ta tajub.
• Tunneb huvi raamatute vastu ning mõistab lihtsaid realistlikke jutukesi, mis seostuvad tema enda kogemustega.
• Tunnetab keskkonna mõju, avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajärje vahel.
• Sobitab erinevaid materjale ja esemeid.
• Rühmitab ühe nähtava omaduse järgi.
• Omandab uusi seoseid vahetu, korduva ja aktiivse tegutsemise ning käelise tegevuse kaudu.
• Kasutab omandatud teadmisi, seoseid ja tegevusi samas situatsioonis, kannab üle lihtsamaid seoseid ning kasutab neid sarnastes ülesannetes ja olukordades.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused
• Väljendab lihtsamaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti.
• Teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda ja ei öelda.
• Üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed.
• Hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on.
• Teab oma ees- ja perekonnanime ja elementaarseid viisakusreegleid ning kasutab neid, kui seda talle on õpetatud.
• Sööb, joob ja riietub lahti valdavalt iseseisvalt ning püsib suurema osa ajast kuiv ja puhas.
• Reageerib sõltuvalt situatsioonist ja ümbritsevate inimeste käitumisest.
• Mõistab selgelt väljendatud keeldu “Ei tohi!”, “Ära tee!” jne.
• Tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti.
• Toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavale täiskasvanule.
• Matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet.

KOLMANDAL ELUAASTAL

Suurimad muutused on lapse identiteedi areng ja eneseteadvustamine – ta on isiksus oma õiguste, soovide ja tahtmistega. Laps on teadlikum kategooriatest mina ja minu, seetõttu katsetab ta piire ja täiskasvanu reaktsioone. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuse kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest.

Tunnetus- ja õpioskused
• Leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib tegevusi täiskasvanu abiga.
• Plaanib osaliselt oma käitumist ja tegevust iseendale suunatud kõne vahendusel.
• Keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, tema tähelepanu ei ole püsiv.
• Tegutseb vahetult nii konkreetsete asjadega kui neid kujutavate sümbolitega.
• Kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi ning mälupilte nii konstruktiivses kui lihtsas rollimängus.
• Mängib mõnda aega koos teistega ja järgib lihtsamaid reegleid.
• On omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada.
• Osaleb dialoogis.
• Jälgib lihtsaid lookesi ja eristab kogemustele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldud lugudest.
• Mõistab osaliselt lihtsamat kõnet ka ilma toetava vihjeta, saab aru lihtsamatest ülekantud tähendustest.
• Rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse jätgi.
• Tal on ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetustest.
• Leiab võrdluse alusel asjades ühiseid ja erinevaid jooni ning omavahelisi seoseid, kasutab info saamiseks küsimusi.
• Tema ettekujutus oma teadmistest ja oskustest on ebarealistlik.
• Omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning mudelite järgi õppimise kaudu, vajab oma tegevusele tagasisidet.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused
• Laps saab aru, et inimestel võivad olla tema omadest erinevad tunded ja emotsioonid.
• Tal on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus.
• Väljendab tugevaid emotsioone, oma mina.
• Võib karta tundmatuid ja uusi asju.
• Tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia.
• Tema enesekindlus on kõikuv – vajab turvalisust, tunnustust, rutiini ja reegleid.
• Osaleb täiskasvanuga ühistegevustes; teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti.
• Jagab mõnikord oma asju teistega.
• Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos.
• Algatab vestlust eri partneritega erinevatel teemadel.
• Täidab igapäevaelu rutiini.
• Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi.

NELJANDAL ELUAASTAL

Paraneb liigutuste koordinatsioon ja täpsus. Ta on aktiivne – pidevas liikumises ja tegevuses. Ta on uudishimulik ning suure sooviga uute teadmiste ja muljete järele. Tahab rohkem teada iseenda ja maailma kohta. Laps kuulab hoolega ning seob kõik oma varasemate kogemuste ja mälupiltidega. Ta on suur isetegija, kuid sageli hindab oma oskusi ebarealistlikult. Uued teadmised tekitavad tihti palju hirme. See on lapse kõige magusam mänguiga.

Tunnetus- ja õpioskused
• Oskab osaliselt oma tegevust plaanida ja organiseerida ning tegutseb iseseisvalt otsese juhendamiseta, kuid autoriteetide toel.
• Plaanib minakeskse kõne abil oma tegevust ja lahendab probleeme.
• Hangib tänu keeleoskusele uut teavet, tema kõne toetub mälule.
• Saab aru mõistatustest ja lihtsamatest piltlikest võrdlustest.
• Järgib lihtsaid reegleid.
• Huvitub võistlusmängudest ja tahab olla edukas.
• Osaleb ühistegevuses ning teeb koostööd teiste lastega.
• Liigitab lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse järgi, jaotab oma tähelepanu.
• Saab aru arvumõistetest, huvitub tähtedest.
• Omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja kõne kaudu.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused
• Väljendab verbaalselt lihtsamaid emotsioone, soove, tahtmisi ja seisukohti ning püüab jõuda kokkuleppele.
• Tahab olla iseseisev, kuid sageli ei oma reaalset ettekujutlust oma suutlikkusest.
• Saab hakkama eneseteenindamisega (riietub, sööb, joob iseseisvalt), kujunenud tualetiharjumused.
• Teab oma nime, vanust ja sugu ning märkab soolisi erinevusi.
• Seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid.
• Väärtustab oma saavutusi, ent vajab tunnustamist ja täiskasvanu tähelepanu.
• Püüab vahel teisi abistada ja lohutada.
• Osaleb lühikest aega ühistegevuses eakaaslastega, kuid eelistab üht mängukaaslast rühmale.
• Arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib utoriteet.
• Saab aru lihtsamatest seltskonnas käitumise reeglitest ning järgib neid igapäevases suhtluses ; püüab täita kodukorra reegleid.
• Saab aru valetamisest ja taunitavast käitumisest.
• Huvitub võistlusmängudest, tahab olla neis edukas.

VIIENDAL ELUAASTAL

Huvitub kõigest uuest ja põnevast. Väga aktiivne nii tegutsedes kui ennast väljendades. Tema tasakaalutunne on parem, liigutused sujuvamad, oskab liikuda erinevatel pindadel, on kiirem ning suudab teha korraga mitut asja. Suureneb huvi laua taga tehtavate käeliste tegevuste vastu. Laps räägib ja küsib palju. Oma veel on raske oma käitumist kontrollida. Ootab kiitust, tahab teistele meeldida, kõike hästi teha ja seejuures mitte eksida. Ajab sageli veel segi tegelikkuse ja fantaasia, tõe ja vale. Tunnetusprotsessidest muutub kõige olulisemaks mälu roll. Areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine, mis tugineb kujutlustele. Selles vanuses kujunevad välja soolised stereotüübid.

Tunnetus- ja õpioskused
• Tegutseb lühikest aega iseseisvalt, kuid tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi.
• Reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga, hakkab oma tegevust planeerides kasutama sisekõnet.
• Tegutseb koos teistega, teda motiveerivad tegevused eakaaslastega.
• Keeleline areng võimaldab lahendada ülesandeid ja probleeme ning saavutada kokkuleppeid.
• Konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid võimalusi.
• Osaleb erinevates mänguliikides ja loovtegevustes.
• Räägib esemetest, mis pole kohal, olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aset tulevikus, ning fantaseerib.
• Keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit.
• Oskab vaadelda ning märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid.
• Eristab rühmi ja oskab neid võrrelda.
• Tal on ettekujutus numbritest, tähtedest ja sümbolitest,
• Omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab probleeme.
• Kasutab teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel intuitiivselt lihtsamaid mälustrateegiaid.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused
• Hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid.
• Väljendab oma emotsioone ja räägib nendest.
• Suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt, orienteerub oma suutlikkuses.
• Suudab kuigivõrd vastutada oma tegude eest.
• On tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut.
• Imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades tema sõnavara ja maneere.
• Eelistab sootüübilisi mänge.
• Naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning ühistegevust, teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd, jagab, vahetab.
• Aktsepteerib reegleid, kogemusi ja muutusi, jälgib reeglite täitmist teiste poolt.
• Kõne areng võimaldab lahendada arusaamatusi verbaalselt.
• Oskab avalikus kohas sobivalt käituda ning teab, mida tohib, mida mitte.

KUUENDAL ELUAASTAL

Sageli võib lapse soov midagi teha olla tema võimetest suurem. Ta on enesekindel ja iseseisev, samal ajal haavatav ja tundlik selle suhtes, kuidas teised seda tajuvad ja hindavad. Ta vajab tunnustust, tähelepanu, kiitust ja toetust. Järjest olulisemaks muutub rühma kuulumine. Lapse kujutlusvõime ja loovus kerkivad kõrgustesse ning uued kogemused innustavad üha enam selle maailma kohta teavet hankima. Tal areneb nii üld- kui peenmotoorika, ta saavutab täiskasvanule iseloomulikud jooksuliigutused ning omandab viskeliigutuste põhistruktuuri, kuid puuduvad veel täiskasvanule omased kogemused, jõud ja ettenägelikkus.

Tunnetus- ja õpioskused
• Plaanib oma igapäevategevusi, seab eesmärke ning üritab alustatud tegevused lõpetada.
• Suudab keskenduda tegevusele vähemalt 20-30 minutiks.
• Kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides sisekõnet.
• Kasutab kõnet info saamiseks, tegelikkuse adumiseks ning uute teadmiste omandamiseks.
• Järgib ühistegevuses reegleid ja suudab neid selgitada.
• Kasutab sidusat kõnet, tema dialoog on suunatud rohkem iseendale.
• Osaleb aktiivselt käelistes ja loovtegevustes.
• Saab aru asjade suhetest ja omadustest ning ajalis-ruumilistest järjestustest.
• Kasutb teadmisi igapäevastes situatsioonides, nii uudses kui ka sarnases olukorras.
• Kasutab uute teadmiste omandamisel meeldejätmise strateegiaid juhuslikult, teadvustab kordamise vajadust.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused
• Tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestab neid käitumises ja vestluses.
• Seab endale eesmärke ja üritab neid ellu viia.
• Oma tegevuses on orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele.
• Eelistab omasoolisi mängukaaslasi, kujunevad esimesed sõprussuhted.
• Suudab lühikest aega ilma täiskasvanu kontrollita rühmas mängida ning teha koostööd omal viisil.
• Järgib mängudes ja tegevustes reegleid, eriti nende täitmist teiste poolt, oskab reegleid teistele selgitada.
• Järgib sotsiaalset rutiini.

SEITSMENDAL ELUAASTAL

Lapse areng eri valdkondades on väga kiire. Muutused on märgatavad nii sotsiaalsetes kui kognitiivsetes oskustes, samuti emotsionaalsel tasandil. Laps huvitub õppimisest, probleemide lahendamisest ja keerukatest ülesannetest. Tema jaoks on tähtis kõike hästi teha ning kõigega hakkama saada. Tal tekib enesekriitika ja täiuse vajadus, samas on ta ettevaatlik ja kohati enesesse tõmbunud, vajab ümbritsevate tähelepanu ja tunnustust. Kooliks vajalike oskuste omandamise vältel võivad selgemalt esile tulla laste individuaalsed erinevused ja arenguprobleemid.

Tunnetus- ja õpioskused
• Organiseerib ja plaanib oma igapäevaseid tegevusi ja tuttavat keskkonda, seab eesmärke, üritab tegutseda sihipäraselt ning lõpetab alustatud tegevused.
• Suudab reguleerida oma emotsioone ja käitumist, kasutades selleks kõnet nii aktiveerivas kui pidurdavas rollis.
• Toetub tegutsedes oma tegevusele antavale tagasisidele, eakaaslaste hinnangutele ja võrdlusele teistega.
• Keskendub korraga mitmele tegevusele või stiimulile ning on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks.
• Seab uudsetes olukordades täiskasvanu sõnalise juhendamise järgi eesmärke ning valib tegutsemisstrateegiaid.
• Katsetab, konstrueerib ja uurib, kasutades oma teadmisi ja varasemaid kogemusi uues vormis ning kombinatsioonis.
• Osaleb erinevates mänguliikides, järgib reegleid.
• Liigitab ja tajub esemeid ning sündmusi tervikuna, saab aru nendevahelistest seostest ning suudab olulist teadvustada täiskasvanu abiga.
• Loob uusi seoseid eeskuju, seletuste, kuulamise ja nägemise kaudu.
• Kasutab nii kaemuslik - kujundlikku kui verbaalset mõtlemist.
• Kasutab eakaaslastega suheldes arutlevat dialoogi.
• Huvitub sotsiaalsetest suhetest, räägib enam iseendast ning tunneb huvi teiste vastu.
• Teab ja kasutab tähti, numbreid ja sümboleid, kirjutab etteütlemise järgi lihtsamaid 1-2 –silbilisi sõnu ning teeb lihtsamaid matemaatilisi tehteid.
• Orienteerub oma teadmistes, märkab detaile ja seoseid, kasutab teadmisi uusi ülesandeid lahendades nii uudses kui ka sarnases olukorras, kuid vajab juhendamist ja abi seoste loomisel eelnevaga.
• Oskab suunamise ja õpetamise korral kasutada lühikest aega õppimisstrateegiaid, tajub oma mälu mahtu ning kordab teadlikult üle meeldejäetavat materjali.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused
• Mõistab teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi.
• Vastutab rohkem oma tegevuse eest ning räägib oma kavatsustest.
• Suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab ka teistega arvestada ning suhtub teiste laste tegevustesse sallivamalt.
• Suudab tegutseda iseseisvalt ning sõltub vähem oma vanematest.
• Algatab mängu ja tegevusi.
• Püüab kõigega hakkama saada, on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute suhtes, otsib vastastikust mõistmist ja kaasaelamist oma tunnetele.
• Hoolib väiksematest, osutab abi ja küsib seda vajaduse korral ka ise.
• Loob sõprussuhteid.
• Järgib rühmas reegleid ning arvestab rühma vajadusi.
• Talub muutusi ja vanematest eemalolekut, siiski on uues situatsioonis ebakindel ja võib tõmbuda endasse.
• Arutleb lihtsamate eetiliste probleemide üle ning teeb vahet hea ja halva vahel nii enda kui ka teiste puhul.