Referaadi koostamise juhend
Referaadi koostamise juhend Vormsi Lasteaed – Põhikoolis
Sissejuhatus
Vormsi Lasteaed - Põhikooli õpilased koostavad igal aastal ühe kodukoha loodusega seotud uurimismapi, mis koosneb vähemalt ühest referaadist, vaatlustulemustest ja omaloomingust. Uurimismapi koostamine aitab õpilasel tundma õppida vaatluste, õuesõppepäevade ja referaatide koostamisega oma saare loodust, kinnistada õpitavat materjali, süvendada arvuti kasutamisoskust ning arendada nii kirjalikku kui suulist väljendamist.
1. Referaat
Referaat on teatud probleemi või teema süstemaatiline ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjanduslike (raamatud, artiklid ajakirjanduses) ja elektroonsete (Internet) materjalide uurimisele. Referaat koostatakse vähemalt kolme erineva, sealjuures vähemalt ühe trükitud alusteksti põhjal.
Referaadi koostamise eesmärk on saada erialase kirjanduse või materjalide otsimise ja töötamise kogemusi, õppida korrektset kirjalikku väljendusoskust, omandada töö korrektse vormistamise nõuded. Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega esitab refereerija teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele.
Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ning seejärel koostatakse koos juhendajaga referaadi kava. Sissejuhatuses antakse ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Töö põhiosas esitatakse nendest ülevaade alustekstide põhjal ning lisatakse enda seisukohad. Kokkuvõttes summeeritakse lühidalt autori enda sõnadega, mida põhiosas esitati. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi seisukohti.
Referaadi puhul on väga oluline kinni pidada refereerimise, tsiteerimise ja viitamise nõuetest. Puududa ei tohi kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide loetelu.
Lubamatu on esitada enda nime all teise autori teksti (referaati, artiklit või muud teksti). Plagiaadi korral hinnatakse töö hindega “nõrk”.
Referaati hinnatakse ühe hindega: 1-6. klassi õpilastel loodusõpetuse, 7-9. klassi õpilastel bioloogia hindega.
2. Referaadi vormistamine
2.1 Üldnõuded vormistamisel
Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga A4 lehe ühele küljele.
Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded:
- Lehe ülaservast jäetakse vabaks 2,5 ja alaservast 2,5 ning paremalt 2 ,5 cm. Köitmise tarvis tuleb vasakust servast jätta tühjaks 3 cm.
- Leheküljenumbrid on lehe alla ja on kogu töö ulatuses ühesuguselt. Tiitellehele leheküljenumbrit ei panda.
- Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse
- uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti.
- Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt.
- Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust.
- Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga.
- Taandridu ei kasutata.
Referaat koosneb järgmistest osadest:
- tiitelleht
- sisukord
- sissejuhatus, töö tutvustus
- sisu (põhiosa)
- kokkuvõte
- kasutatud kirjandus
- lisad (vajaduse korral)
2.2 Tiitelleht ja sisukord
- Tiitellehele tuleb märkida:
- Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt.
- Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid.
2.3 Pealkirjad
Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. SISSEJUHATUS, KOKKUVÕTE, KASUTATUD KIRJANDUS jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega (Lindude ränne, Veelindude pesa, jne). Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). Alapealkirjad on nummerdatud, kui neid on rohkem kui üks ( näide: 1.1. Veelindude pesa. 1.2. Veelindude toit.)
2.4 Tabelid
Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna “Tabel”. Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele.
2.5 Joonised
Jooniste alla kuuluvad illustratsioonid (diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod).
Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna “Joonis” koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri (Joonis 1. Ahvena levik Eesti rannikumeres).
2.6 Kasutatud allikmaterjalid
Nimekirja lisatakse ainult need materjalid, mida õpilane kasutab.
- RAAMATUD: märgitakse töö autor, teose pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus, ilmumisaasta.
Näide: Kangilaski, Jaak. Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst, 2005. - AJALEHE JA AJAKIRJA ARTIKLID: märgitakse töö autor, artikli pealkiri, ajakirjandusväljaanne, artikli ilmumisaeg, ajakirja puhul leheküljenumbrid.
Näide: Keil, Andres. „Loomade farm“ – nii ja naa.... – Postimees, 7. juuni, 2005 - INTERNET: märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress.
Näide: K. Adojaan, T. Sarapuu jt. Eesti selgroogsed. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm
2.7 Töös viitamine
Autor viitab ainult neid allikaid, mida ta oma töös on kasutanud, kusjuures kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad sisalduma kasutatud kirjanduse loetelu hulgas.
Viidatakse numbriga, nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale.
Kasutatud kirjanduse nimekirjas on allikat viidatud numbriliselt tekstis viitamise järjekorras.
Veelindudel on iseloomulik jalajälg, mida on lihtne ära tunda [1].
või
Veelindudel on iseloomulik jalajälg, mida on lihtne ära tunda.1
Sel juhul näeb Kasutatud kirjanduse loend välja selline:
- Band, Preben. Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed. Hiina. Tänapäev, 2001.
- Jüssi, Fred. Linnuaabits. Tallinn, AS Ajakirjade Kirjastus, 2007.
- K. Adojaan, T. Sarapuu jt. Eesti selgroogsed http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm
2.8 Töös lisade esitamine
Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale.
Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse paksus kirjas sõna „Lisa” ja lisa number, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri (nt. Lisa 1. Ahvena levik Läänemeres).
2.9 Referaadi pikkus
Referaadi sisulise osa* pikkus on järgmine:
- 1-3.klass: 2-3 lehekülge
- 4-6.klass: 3-4 lehekülge
- 7-9.klass: 5-6 lehekülge
* Referaadi sisulise osa hulka ei kuulu referaadi tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, illustreerivad pildid ning kasutatud kirjanduse loetelu.