Uurimisaasta 2010/2011

Kokkuvõte uurimisaastast „Linnud”

2010 aasta sügisel alustas Vormsi Lasteaed-Põhikool iga-aastase uurimistööga, mille teemaks oli linnud. Varasematel aastatel on teemadeks olnud hobune (2008/2009 õppeaasta) ja ulukite jaht (2009/2010 õppeaasta). Sel aastal aitas projekti rahastada (õppekäigud ja konverents) Keskkonna Investeeringute Keskus.

Uurimistöös osales kogu kool: 1.-9.klass. Iga õpilane sai õppeaasta lõpuks endale valmis uurimismapi, mis sisaldas referaati, joonistusi, luuletusi, suurematel õpilastel lisaks veel proosapalasid, mõistekeeme jm lisasid. Sügisel käis koolis külas linnu-uurija Marko Valker, kes algul rääkis meile üldiselt lindudest, nende mitmekesisusest ja meie aladel läbirändavatest lindudest. Seejärel suundusime bussiga Rumpo poolsaare linnuvaatlustorni juurde, kus õpilased jagati grupidesse ning iga grupp sai ühe linnurühma (nt. värvulised), keda tuli hakata sealsamas looduses jälgima. Töölehele pandi kirja, kõik nähtud linnurühma esindajad ning ära tuli märkida ka linnuparvede ligikaudne suurus. Seda, kuidas hinnata parve suurust, õpetas Marko eelnavel ka kohapeal.

Pärast vaatlust suundusime tagasi koolimajja, kus jätkus töö samades rühmades. Rühmadel tuli välja valida üks linnuliik valitud linnurühmast ja valmistada temast poster, mis tähendas seda, et tuli joonsitada lind ja juurde kirjutada tema iseloomulikud näitajad (välimus, suurus, eluviis jms). Kui postrid valmis said, tuli igal rühmal teha oma linnust suuline ettekanne.

Talvel toimus kooliaias lindude söötmine ja vaatluspäeviku täitmine. Selleks pandi kooli aeda üles linnumaja ning õpilased jälgisid kahe nädala jooksul linde, kes tegutsesid söögimaja lähedal. Töölehele sai kirja pandud lindude liik, nende arv ja käitumine. Vanemad õpilased jälgisid lisaks ka veel ilma ning tegid vaatluse lõpuks kokkuvõtte, et uurida milline oli seos söögimaja külastatavuse ja ilmolude vahel. Vaatlustulemused lindude osas olid üsnagi kesised vaatamata külmale ja lumerohkele talvele. Arvatavasti oli üheks põhjuseks naabruses olev aed, kus oli üleval 5 lindude söögimaja rikkaliku toiduvalikuga.

Õppeaasta kolmandal veerandil koostasid õpilased referaati ja panid uurimismappi muud lisamaterjalid. Kevadel võtsime ette ekskursiooni Silma looduskaitsealale, kus meid võttis vastu taas Marko Valker. Päev Silmal koosnes kahest poolest: vee-elustiku uurimine ja lindude vaatlus. Kuna vee-linnud saavad oma toidu veest, siis sai lähemalt uuritud milline on nende toit. Kui kahvaga sai veest välja võetud piisavalt materjali suurde kaussi, mindi sellega väliterassile, et kausivees leiduvad loomorganismid ära määrata. Paljusid organisme said õpilased esimest korda oma silmaga näha, nagu näiteks magevee elustiku hulka kuuluv järvekarp, keda Vormsis ei esine. Pisemad organismid pandi mikroskoobi alla ning seejärel püüti need õpetajate abiga selgeks teha, millise liigiga on tegu.

Pärast seda jätkus töö rühmades. Iga rühm sai ühe linnu (nt. musträstas), keda uuriti kõigepealt määrajast ja seejärel tuli teda looduses üles otsida või leida tema tegutsemise jälgi. Iga rühm tegi suulise ettekande oma linnust peale mõneminutilist tööd linnumäärajaga ning neil tuli viia ülejäänud kuulajad looduses sellisesse kohta, kuhu nende valitud lind võiks armastada pesa ehitada. Pärast suulist esitust kuulasime veel Marko täiendusi valitud linnu kohta.

Päeva lõpu poole käisime linde ka looduses vaatlemas. Käimasolev aeg oli just kevadrände haripunkt, mil nägime paljusid erinavaid pesitsevaid ja läbirändavaid linde Noarootsi poolsaare jäänukjärvdes, roostikes ja rannaniitudel. Eriti köitis õpilasi isahüübi kumedad häälitsused ning kaks noormeest läksid vaikselt luurates teda ka roostikku otisma, kuid siiski lindu mitte leides.

Vaatlus lõppes aga Haapsalus Promenaadi Hotelli juures, kus avanes hea vaade Haapsalu Tagalahele ning kus saime binoklite ja linnuvaatlustoru abil lähemalt näha erinevaid linnuliike. Huvitav oli sealjuures kõigil jälgida tuttpüttide pulmamängu. Suurt elevust tekitas ühe julge luige liikumine meist paari meetri kaugusel.

Välja oli kuulutuatud ka fotovõistlus lindudest. See oli vabatahtlik võistlus, kus õpilastel tuli saata 2-3 paremat fotot, mis hiljem konverentsil üles pandi.

Uurimistöö aasta aga lõppes maikuus, kui toimus „Linnukonverents”. Seal esitasid parimad uurimismappide koostajad omad töid, selja taga ekraanil jooksmas samal ajal slaidid nende töödest. Seejärel andsime sõna suurele loodusetundjale Aleksei Turovksile, kes tõi väga ilmekaid näiteid lindude mitmekesisusest.

Pärast seda esines loodusfotograaf Aivar Sokk, kes oma kõnes rõhutas seda, kuidas looduses tuleb liikuda ja kuidas saada häid kaadreid lindudest. Tema hindas ka kooliõpilaste poolt fotovõistlusele laekunud fotosid. Parima foto autor oli Silver Grundsten, kel õnnestus saada kaadrile merikotkas. Pärast autasustamist suunduti õue praktikale, kus Aivar õpetas erinevaid lähenemisvõtteid omapäraste loodusfotode tegemisel.

Kokkuvõteks võib öelda, et uurimistöö aasta oli sisukas ja igale õpilasele midagi meeldejäävat pakkuv. Uurimistöödest selgus, et õpilastele meeldis kõige enam õppekäikudel osalemine ja lindude vaatlemine.

• ristsõna 2 Raimond.pdf